Kirjalik osa

Yarnbombing on tänavakunstiliik, millel on palju ingliskeelseid nimetusi (guerilla knitting, graffiti knitting, yarn storming, kniffiti jms), aga mitte ühtegi eestikeelset terminit. Omalt poolt pakuksin välja "lõngaterror", mis oleks tabavuselt võrdväärne ingliskeelsetega ja edaspidi kasutan selles tekstis seda sõna, kirjeldamaks avalikku kohta heegeldiste või kudumite kinnitamist eesmärgiga muuta linnapilt kirevamaks ja rõõmsamaks või ühiskonna tähelepanu pööramiseks probleemidele olenevalt autori soovist. Enamasti heegeldatakse või kootakse ümber puude, tänavapostide, pinkide, telefoniputkade ja muu igapäevase, mida linnas olev inimene tihti ei märkakski. Vahel katetakse asjad lihtsalt kireva kattega kuid vahel muudetakse neid millekski või lisatakse neile midagi humoorikat näiteks muudetakse prügikast koletiseks või heegeldatakse mälestussammastele ja muudele kujudele riideid selga. Mida ootamatum on lõngaterror, seda parema emotsiooni see möödakäijates tekitab.

Alguse sai see 21. sajandi alguses, kuid pole kindlat inimest, kes esimesena lõngaterrori leiutas või tesitele idee andis, sest mitu inimest alustasid sellega korraga, teadmata, et kuskil teeb keegi sama asja. Näiteks Magda Sayeg, kes on üks lõngaterroriga tegelejatest, on tuntud kui selle leiutaja, kui ta aastal 2004 kudus ümber oma ukselingi katte, et muuta see ilusamaks ning seejärel tegi sama ühe kohaliku tänavapostiga ja edasi hakkaski ta katma linnatänavaid heegeldistega, kuigi on teada teisi kunstnikke näiteks Olek, kes alustas sellega juba aastal 2000. See liikumine levis kulutulena üle maailma ja praeguseks on kunstnikke, kes sellega elukutseliselt tegelevad päris palju. Lisaks üksikutele nokitsejatele, korraldatakse ka festivale ja muid üritusi, mille eesmärk on inimesi kokku kutsuda ja üheskoos heegeldada midagi meeldejäävat ning veeta koos mõnusalt aega. Näiteks Queensland´ is toimub iga aasta festival nimega "jumpers & jazz", mis kestab kümme päeva ja kus külastajad heegeldavad muusika saatel puude ümber niiöelda kampsuneid. Sellest võtavad osa ka paljud koolid ning paremini kaunistatud puud võidavad auhindu.

lõpptulemuse valmimise protsess algab terroriseeritavalt esemelt mõõtude võtmisest. Siis heegeldatakse valmis vastavad osad ja kinnitatakse need eseme külge. Kuna paljudes kohtades on see tegevus illegaalne, minnakse valmis tehtud tükke eseme külge heegeldama öösel, et jääda anonüümseks ja märkamatuks. Pärast kaht nädalat võetakse tööd tavaliselt maha, sest need tuhmuvad või lähevad katki ja neid ei ole enam meeldiv vaadata. Tihti tuleb ette, et keegi möödakäijatest eemaldab lõngaterrori ise, sest see pole talle meeltmööda või häirib see teda mingil põhjusel. See on kunstnikke arvates osa kunstist ja neid see ei häiri. Kui ikkagi kunstnikul õnnestub installatsioon ise maha võtta siis üldiselt kasutatakse seda ära kas järgmise projekti jaoks või muuks taaskasutuseks. Näiteks kui võtta maha mõne hoone seinale heegeldatud suur tükk, saab selle jagada pleedisuurusteks ristkülikuteks ja annetada abivajajatele.

Jumpers & jazz festivali raames valmistatud
installatsioon

Lõngaterrori eelis teiste grafiti liikide ees on see, et seda saab lihtsalt kääritega lõnga läbi lõigates või õmblused lahti harutades ära võtta ja see ei kahjusta kuidagi terroriseeritavat objekti, mistõttu on sellel rohkem pooldajaid kui muudel tänavakunstistiilidel.

Minu loovtöö ei ole päris lõngaterror, sest mina seda avalikku kohta ei viinud. Seda seetõttu, et kui mul enda loovtöö idee tuli, ei teadnud ma ise ka sellest midagi. Ma olin lihtsalt varem näinud pilti ühest puust, mille ümber on heegeldatud motiive ja tahtsin ise ka kindlasti millalgi samasuguse teha. Nüüd tekkiski võimalus teha selline asi loovtööna. Samas olen väga õnnelik, et sain teada lõngaterrori olemasolust ja et maailmas on see üsna populaarne ning ma pole ainuke, kellele meeldiks suuri asju heegeldistega katta.

Allikad

http://www.highbrowmagazine.com/2883-yarn-bombing-movement-hits-streets
https://en.wikipedia.org/wiki/Yarn_bombing
http://www.jumpersandjazz.com/
tps://www.youtube.com/watch?v=hjmbpQ0HJMs
https://www.ted.com/talks/magda_sayeg_how_yarn_bombing_grew_into_a_worldwide_movementht

Valmis!

Õmblesin nädala jooksul kõik kokku ja heegeldasin aukude ümber lille- või samblikutaolised asjad. Poti sisse ma seda siiski ei pannud, sest tundus et see ei sobi eriti.Vaadates tagasi kogu protsessile, läks mul kõigega kauem aega kui ma arvasin, aga muid takistusi ei esinenud. Üks kohustuslik asi mida mainima pidi oli ka õppeained, mida mu loovtöö tegemisel vaja läks ehk selle loovtöö protsess hõlmas endas õppeainetest käsitööd heegeldamise ja kokku õmblemise osas, matemaatikat šabloonide tegemiseks ning veidi puutööd kui koorisin ja lihvisin oksa.  Kokkuvõttes mulle tulemus väga meeldib ja olen üllatunud, et sain selle enamvähem õigeks ajaks valmis.

Esitamise tähtaeg

Nööpnõeltega oksa külge kinnitatud osa

Kuigi on viimane esitamise tähtaeg siis mu loovtöö ei ole veel valmis. Olen küll kõik valmis heegeldanud ja otsad ära peitnud, kuid oksa külge midagi veel lõplikult kinnitatud pole. Panin praegu kõik asjad ainult nööpnõeltega kinni, et umbes näha, milline lõpptulemus välja näeb. Kindel on aga see, et järgneva nädala jooksul saab kõik valmis, sest on vaheaeg. Valmis saamiseks tuleb veel asi kokku õmmelda, pott leida või teha ja kõik potiga seonduv valmis saada. Lisaks pean tegema valmis veel kirjaliku osa. Ma ei tea kas pean esitama augustis või mitte, aga see on tänane seis.

Šabloonide tegemine

Paberike tehtud oksa kava. Beežiks on
värvitud valmis heegeldatud osad.

Kuna just praegu valmisid kõik šabloonid mida vaja on, teen nende tegemisest postituse.
Šabloone tegin ma selleks et oleks lihtsam heegeldada. Õmblemisel on ka täpselt keha järgi tegemiseks paberil šabloonid, mille järgi kangast välja lõigata. Mina heegeldan tükke nende järgi.
See käis nii, et ma võtsin puu vastava osa ümbermõõdu ja mõõtsin pikkuse, kus oks on veel sama ümbermõõduga või jääb sellest sentimeetri piiresse. Sellest tuli kokku ristküliku kujuline osa, mille joonistasin paberile ja lõikasin välja. Terve oksa peale tuli neid osasid kokku 37. Kuna oksal on ka väikesed kühmud, siis selleks et need šabloonilt välja saada, panin šablooni puu ümber ja kühmu koha peale tegin ringi, mille lõikasin välja, sest kühmude peale ma ei heegelda esialgu. Kõik mõõdud ja tüki numbrid märkisin joonistatud oksale ka igaks juhuks ära ja ka igale tükile kirjutasin peale oma numbri, et need segamini ei läheks.
Muide šabloonide jaoks ei võtnud ma uut paberit, vaid kasutasin ära oma aasta jooksul kogunenud sodipabereid ja muid töid, mida ma varem polnud raatsinud ära visata. Nüüd leidsin lõpuks mõnedele kasutuse. 
Suur osa on mul juba valmis heegeldatud esimeste šabloonide järgi, aga ma ei näita heegeldatud osa siin blogis enne kui see on täiesti valmis.

Kõik šabloonid

Värvid

Prooviks riputasin värvid
puu külge

Värvide valimisega on asjaolud nii, et kuna mina ei suuda otsustada, mis värvide kombinatsiooni kasutada, siis ma lihtsalt kasutan kõiki värve nii, et sobivad värvid on kõrvuti. Proovisin küll erinevaid kombinatsioone, aga on väga riskantne mõni neist välja valida, sest ükski polnud perfektne ja mul võib tekkida tahtmine poole töö pealt kogu asi lahti harutada, sest värvid ikkagi ei meeldi.
Põhimõtteliselt, mis ma tegin, on see, et ma lõikasin papist väiksed pesunäppi suurused piklikud tükid ja kerisin igast lõngast ühe jupi nende otsa. Seda ma tegin selleks, et värvide valimist ei hakkaks segama lõngakera kuju. Siis ma panin need tükid lõngaga sobivasse järjekorda ja siis kirjutasin tühjadele papitüki pooltele vastavad järjekorranumbrid, kuna ma tahtsin proovida neid veel teistesse järjekordadesse panna ja siis ma sain need järjekorrad numbritega kirja panna, et pärast saaks ilma katsetamata nimekirja järgi tagasi panna, pilti teha ja võrrelda. Siis ma katsetasingi, aga mitte ükski moodus ei tulnud parem kui esialgne. Seega jääb minu oks ilma kontrastideta seekord.

Koorisin ja lihvisin

Viimane postitus oli esmaspäeval. Teisipäeval ja kolmapäeval ma loovtööga ei tegelenud, aga neljapäeval alustasin oksa koorimisega. 
Kuna oksal oli koor paljudest kohtadest lahti tulnud või lahti tulemas, siis eemaldasin selle tervelt oksalt. Alustasin neljapäeval ja lõpetasin täna, laupäeva hommikul.
Oks näeb välja palju puhtam ja kenam.


Lisaks lihvisin lõpuks kõik liivapaberiga üle. Tegevus möödus ilma suuremate takistusteta ja ükski haru selle käigus ära ei murdunud. Otsustasin väiksemaid oksa maha murdmise kohti mitte maha võtta, sest mul tuli vist üks idee kuidas neid ära kasutada.Täna on plaanis veel teha mõõtmed ja šabloonid

Kooritud oks

Oksa koorimise protsess

.

Oksa hankimine

Pildid esimesest metsaskäigust

Kuna enne oksa olemasolu ei saa mitte midagi teha, siis tuli minna metsa oksa hankima.
Seda ei teinud ma ei eile ega üleeile, vaid tegelikult tegin ma seda terve jaanuari ja veebruari vältel. See on ka vist põhjus, miks loovtöö alustamine nii kauaks edasi lükkus.
Ma nimelt käisin metsas kolm või neli korda ja iga kord tõin koju ka oksa, kuid alati oli midagi mis ei sobinud, sest oksa kuju mängib töö õnnestumisel väga olulist rolli ja mina püüdsin oma kodu lähedalt võsadest leida parima.

Esimene kord käisingi metsas veidi enne kolmanda perioodi algust jõuluvaheajal. Ma ei kujutanud siis veel ettegi, et oksa valimine võib nii kaua aega võtta. Olin metsas peaaegu tunni ja võtsin koju kaasa ühe huvitava kujuga oksa. Ega ma kauem ei olekski saanud valida, sest temperatuur oli umbes -20 kraadi ning mu jäsemed olid üsna jääs.Koju jõudes sain aru, et oks, mille ma kaasa olin võtnud oli ilmselgelt liiga väike, kuid ära ma seda igaks juhuks ei visanud. Siiski teadsin, et pean veel korra metsas ära käima.

Järgmine kord kui metsa läksin, ei leidnudki ma ühtegi sobivat ja läksin kohe varakult tuppa tagasi, olles ise väga pettunud nendes võsades.

Tõestus lehtedest, mis oksa küljes kasvama hakkasid

Paar nädalat pärast seda, tõi mu õde mulle õuest tulles ootamatult oksa. See oli samuti suhteliselt halb kandidaat, kuna see oli küll pikk, aga liiga peenike. Igaks juhuks ei hakanud ma ka seda kuskile minema viskama, vaid panin vette, sest õde oli selle võtnud otse puu küljest. Üllatuseks hakkasid selle külge mõne nädala möödudes kasvama lehed, seega oli siis juba täiesti kindel, et see oks ei kõlba kuskile.

Veebruari lõpus, kui tundsin, et on juba viimane aeg endale oks ära tuua, siis võtsin ennast kokku ja läksin uuesti koos õega metsa. Põhjus, miks ma viivitasin oli see, et nii nimetatud mets kust ma toorainet hankisin, oli tegelikult väga hõre ja väiksel pindalal olev puude kogumik, mille ümber olid autoteed ja, mille keskel oli üks põhilisemaid teeradu, kus inimesed kõnnivad ja sellepärast oli mul alati väga piinlik seal oksades tuhnida. See selleks, kuna olime valinud ühe sombuse halva ilmaga päeva, siis rahvast eriti ei liikunud ja saime rahus oksi võrrelda, kuni leidsimegi selle õige, piisavalt suure ja võimsate harudega oksa.

Kõige sobivam oks

Enamvähem midagi sellist olin ma ette kujutanud. Hakkasime juba metsas peenemaid harusid küljest kiskuma, mida tegime võibolla liiga hoogsalt , sest kui nüüd vaadata siis oleks kenam kui mõned harud oleks veel juures, aga see on maitse asi ning ma usun, et uuseti pole vaja metsa minna.
 Las mõni oks jääb ka metsa!

Tegevusplaan

Tegin vahepeal Tegevusplaani, sest loovtöö esitamiseni on jäänud vaid kuu ning sellepärast panin enda jaoks etapid punktidena kirja:
1.Oksa leidmine
2.Koore ja üleliigsete okste eemaldamine
3.Lõngade valimine
4.Oksalt mõõtude võtmine
5.Šabloonide tegemine
6.Disainimine
7.Valmis heegeldamine 
8.Heegeldiste kinnitamine oksa külge
9.Poti valmistamine oksale 
10.Poti täitmine kividega 
Esimese kuue punktiga tahaksin ühele poole saada tuleva nädala jooksul, et heegeldamiseks jääks piisavalt aega ning viimased kaks punkti teen ära vaid juhul kui aega üle jääb.

Esimene

Alustan siin oma esimese postitusega blogis, mis annab ülevaate minu tegemistest seoses loovtööga.
Selle aasta teemaks on mets ja mina tahtsin kindlasti midagi heegeldada. Mõtteid oli mul seinast seina, kuid kõige originaalem tundus järgnev idee:
Otsustasin vabas stiilis heegeldustega ära kaunistada puuoksa, mille metsast toon ja kasutada seejuures ära ka aastate jooksul kogunenud lõngajupikesed. Ma pole veel kindel kuidas täpsemalt oksa kaunistan, sest vaba stiil tähendab suvaliste motiivide ja värvide ühendamist, kuid võibolla katan oksa hoopis korrapäraste triipudega või üldse kuidagi kolmandat moodi. See selgub siis kui disainimiseni jõuan, sest enne seda on veel palju etappe, millest kirjutan järgmises postituses täpsemalt.